Tartu Rotary Klubi

Kõne Oskar Rütli bareljeefi juures toimunud klubi 85. juubelile pühendatud kogunemisel.

Kaljo Mitt

Oskar Rütli oli koos prof. Ants Piibuga Tartu Rotary Klubi käivitaja.  Ants Piip oli Tallinna Rotary klubi liige, kuid oli agar Tartu Rotary klubi algatuse toetaja kuna oli seotud ka Tartu Ülikooliga.  Tartu Rotary Klubi  asutamiskoosolek toimus 19. aprilli 1932 Oskar Rütli korteris Aia 24.  Osa võtsid 12 Tartu silmapaistvat majanduse, äri, kultuuri ja meditsiini töötajad. Tallinna Rotary klubist olid kohal prof. Ants Piip, Konstantin Päts ja  Nikolai Reek. Esimeseks presidendiks valiti Oskar Rütli.

Esimesed koosolekud peeti Ühisklubis kell viie kohvina. Hiljem mindi samas klubis üle kella kolmesele lõunale. Lõpuks leiti, et kõigile sobiv aeg on õhtul kell seitse. Alates teisipäevast 12. septembrist 1933 hakkasid toimuma klubi koosolekud Vanemuise restoranis kell kaks päeval. Liikmemaksuks määrati 10 krooni. Ka liikmeks astumisel tuli tasuda 10 krooni.

Oskar Rütli valiti ka teiseks ametiajaks klubi presidendiks.

Tartu Rotary klubi asutamisüriku üleandmise puhul olid  pidustused 29. ja 30. aprillil 1934.  29. aprillil oli õhtusöök Vanemuise restoranis ilma daamideta. Aukülalised olid Tartu linnapea, Ülikooli rektor, Riigikohtu esimees ja linna prefekt. Olid veel kutsutud Pärnu linnapea ja Tartu maavanem. Asutamisürik anti üle 30. aprillil pidulikul lõunasöögil Vanemuise restoranis.

Klubi töö kulges algusest peale aktiivselt. Toimusid ettekanded, nagu tavaks, erinevatelt erialadelt. Samuti tehakse koostööd teiste Tartu heategevuslike klubidega. Näiteks Soroptimiste klubiga oli  ühiskoosolek. Teemal – India Naine. Rotary klubi poolt esines Oskar Rütli teemal – India naine. Soroptimistide poolt esines pr. Tehver ettekandega teemal – Kodumaa tõukoerad. Samal koosolekul rääkis magister Juhan Aul eestlaste antropoloogia teemal.

Tartu Rotary klubi otsustas toetada Tartu kutsekoolide andekamaid õpiasi nende töid rahaliselt  auhinnates, samuti kunstnikke ja kunsti üliõpilasi ostes nende töid. Toetatakse rahaliselt asutatavat Tartu Filharmoonia seltsi ja toetatakse andkamaid näitlejaid reisistipendiumidega.

1936 aasta aprillil külastab Tallinna RI president Edward Johanson. Temaga lähevad kohtuma Tartu Rotary Klubi esindajatena härrad Imelik, Hans Männik ja Rosenvald abikaasadega ning August Kõva.

Ollakse aktiivsed ka rahvusvaheliselt. Tihedad sidemed on Põhjamaade klubidega. Ka Euroopa ja Ameerika  klubidega ollakse tihedas kontaktis. Kontaktid ulatuvad kuni Egiptuseni.  Koos Baltimaade Rotary klubidega jõutakse niikaugele, et 1940. aastal pidi toimuma Rotary Balti piirkonna  asutamiskoosolek. Ajalugu aga suunas sündmused teisele rajale ja nii jäi Rotary Baltimaade piirkond moodustamata.

Lisaks aktiivsele Rotary klubi tegevusele oli Oskar Rütli paljude tehaste, pankade ja seltside juhatuse või nõukogu liige. Samuti oli ta Korporatsioon Sakala asutaja. Oli valitud Venemaa esimesse riigiduumasse ja Eesti Vabariigi ajal Riigikogu,  Rahvuskoja ja Riiginõukogu liige. Samuti oli ta Soome vabariigi Tartu konsul.

Kui maailm muutus rahutuks ja tekkisid sõjakolded hakkas klubisse saabuma julgustava sisuga kirju erinevatelt maailma Rotary klubidelt. Märgitakse, et Rotary organisatsioon võiks olla rahu sobitaja kõikide konflikti osapoolte vahel.

Poliitilise tegevusena võiks märkida, et Oskar Rütli oli ka Vabadussõdalaste aktiivne toetaja nii ideoloogiliselt kui ka rahaliselt.

Kui Eesti Vabariik hävis barbarite sissetungist, likvideeriti ka kõik kodanikualgatused. 07. septembril 1940 andis ENSV Sisekaitse ülem sm. Paul Vihalem välja määruse, millega keelustati teiste ühingute kõrval ka Tartu Rotary Klubi, kuna nende klubide  tegevus on vastuolus töörahva huvidega ja nende tegevus uues olukorras on ülearune. Kurb on see, et otsuse aluseks oli Eesti Vabariigis 1938. aastal välja antud Kaitseolukorra seadus.  Otsuse viivad täide Töölis-talupoegade Miilitsa Tartu osakonna volinik sm. Toome ja tööline Weber. Konfiskeeritakse Rotary Klubi atribuutika ja kassas olnud raha.

1940/41 varjab Oskar Rütli end okupatsioonivõimude eest. 1944 aasta septembris põgeneb ta Saksamaale kus ta sureb 24. juulil 1949 Augsburgi lähedal Haunstetteni põgenike laagris 75 aastasena. Ta põrm on maetud Helsinkis Hietaniemi kalmistule.

Vaatamate sellele, et Tartu Rotary Klubi likvideeriti 1940 aastal tõusis ta tuhast 52 aastat hiljem.

Tartus, 29.04.2017

Esimene tulevase Tartu Rotary Klubi liikmete kogunemine toimus 19.04.1932 a. vandeadvokaat Oskar Rütli korteris. Eestvedajateks olid Oskar Rütli ja aktiivne professor Ants Piip.

 Oskar Rütli           Ants Piip

Kohe valiti klubi juhatus, kuhu kuulusid siis järgmised härrad:

president – Oskar Rütli

abipresidendid – Hugo Vihalem ja O. Mänd

laekahoidja – Karl Koppel

 Karl Koppel

Liikmete vastuvõtu komiteesse valiti:

esimees – August Jõudu

 August Jõudu
liikmed – Mart Jänes, R. Rägo.

 Mart Jänes

Asutajaliikmed:

August Jõudu
Mart Jänes
F. Karlson	lahkus klubist alates 20.09.32.
Paul Kogerman
Karl Koppel
Julius Kõpp	lahkus klubist alates 25.10.32.
K. Luik	lahkus klubist alates 13.02.33.
O. Mänd	lahkus klubist alates 12.07.32.
Hans Männik
Ants Piip	võttis osa ainult klubi asutamiskoosolekust
K. Päts	võttis osa ainult klubi asutamiskoosolekust
N. Reek	võttis osa ainult klubi asutamiskoosolekust
R. Rägo	lahkus klubist alates 06.12.32.
Oskar Rütli
Ernst Saareste
V. Saarsen	võttis osa ainult klubi asutamiskoosolekust
Hans Silbermann
Hugo Vihalem

Esimese klubi tegevusaasta jooksul külastasid klubi mitmed härrad.Paljudele jäi see ainult ühekordseks külaskäiguks nagu hr. Uluots, J. Raudsepp, hr. kapten Ingelius ja J. Ostrat. Hr. Kriselstein, hr. Vares ja Anton Starkopf pidasid veidi kauem vastu, kuid lahkusid õige pea klubi koosseisust. Esimese tegevusaasta jooksul liitusid klubiga aga hr. K. Grau, Jaan Pudersell, Elmar Kiipus, Juhan Nirk, Richard Grünthal, August Kõva, H. Sumberg, James W. Sillem, Julius Lill. Seega esimese tegevusaasta lõpul oli klubis 18 liiget. Samuti oli asutajaliikmeid selle nimekirja alusel 18.

Esimese tegevusaasta jooksul toimus neli külastust väljaspoole klubi. I külastus oli 21.02.1933. A Le Coq õlletehasesse. Mida seal tehti, ei kajastu üheski protokollis ja aruandes. II külastus oli 21.03.1933. Pärmivabrikusse. III külastus oli 11.04.1933. Tartu Telefonivabrikusse ja IV 09.05.1933. Julius Lille juurde Suurturg nr.3. Julius Lill oli edukas rohuteadlane ja apteegi omanik.

Esimesed koosolekud toimusid Ühisklubis kella 5 kohvina. Hiljem mindi samas üle kella 3 lõunale. See aeg ka ei sobinud ja siis mindi üle kella 7 õhtusöögile.

Ajavahemikus 07. juuni kuni 06. september 1933 kohtuti kella 11:30 ja 13:00 vahel kohvikus “Athena” ja osavõttu ei registreeritud.
Klubi juhatuse ettepanekul toimus esimene klubi peakoosolek 23.05.1933. kell 4 Ühisklubi ruumides. Presidendiks valiti uuesti Oskar Rütli. Üheks uueks abiesimeheks valiti August Kõva. Juhatusse valiti veel Paul Kogermann, August Männik, Julius Lill ja Karl Koppel. Liikmete vastuvõtu komiteesse valiti esimeheks August Jõudu ja liikmeteks Mart Jänes ning Richard Grünthal. Peakoosolekul otsustati veel osta Riia Rotary Klubile kingituseks 40 krooni eest eesti lipp ja volitada seda üle andma ja tervitama Julius Lille. Tallinnas toimuva üldlaulupeo osalistele korraldatava Tallinna Rotary Klubi poolse vastuvõtu korraldustoimkonda esitati Hugo Vihalem, Julius Lill ja Elmar Kiipus. Liikmemaksuks määrati 10 krooni ja sisseastumismaksuks samuti 10 krooni. Peetakse vajalikuks taotleda rahvusvahelise liikmemaksu alandamist igalt isikult kuni 1 dollarini ja klubi tunnustamise eest makstavat 100-dollarilist tasu 25 dollarini.

Alates teisipäevast 12. septembrist 1933 toimuvad klubi koosolekud Vanemuise einelauas kella 2-3. peale lõunat.

19. septembril tasusid sisseastumismaksu Richard Kleis ja Aleksander Eller ning arvati klubi liikmeteks. Klubi koosolekutel tehtavates ettekannetes räägiti kaladest ja kalaspordist (Karl Koppel), vabamüürlusest (Oskar Rütli), külalisena esines õpetaja H. Haamer,
24.oktoobril mälestati surnud Mart Jänest ja 16. septembril 1933 saadeti tervitus Karlstadti Rotary Klubile. P. Kogerman rääkis mineraalidest. Sageli tuli presidendil rääkida regulaarsest klubi koosolekute külastamisest. A. Kõva esines telefonivõrgu arengust kogu maailmas, Hans Silbermann aga sõja mõjul tekkinud edusammudest meditsiinis, Hans Männik aga esines raamatute trükkimise ja müügi teemal. James W. Sillem rääkis oma isiklike kogemuste alusel sõjaväeteenistusest Indias.
02.veebruaril külastab Tartu Rotary Klubi Soome saadik Eestis hr. Hynninen. Sageli jäävad ära ka kokkulepitud esinemised, kuna ei tule kohale klubi liige või ta lihtsalt ei esine.Korduvatel koosolekutel arutati Charteri peo ettevalmistamist.Lõplikuks variandiks jääb järgmine päevakava: pidustused algavad 29. aprillil kell 8 õhtul einega Vanemuises ilma daamideta, osavõtumaks 7,5 Kr. Aukülalisteks kutsutakse linnapea hr. Ainson, rektor Johannes Kõpp, II diviisi ülem kolonel Marder, riigikohtu esimees hr. Parts, linna prefekt hr. Vares, Pärnu Linnapea hr. Kask ja Tartu maavalitsuse esimees hr. Pärlisi.
30. aprillil 1934.a.kell 11.30 kogunetakse linnaga tutvumisele minekuks Grand Hotelli kell 14.00 Lõuna Vanemuises. Peetakse pidukõned ja toimub Charter’i üleandmine.Kell 18.00 pealelõuna tee, muusika ja tants.Kell 20.00 tõrvikute rongkäigu vaatamine.Peale seda üliõpilasorganisatsioonide külastamine.
Selleks puhuks loodi ka daamide komitee. Komiteesse kuulusid prouad Jõudu, Saareste, Kogerman ja Männik.Ilmselt läks kõik nagu minema pidi.04. mail 1934 tehakse rahalisi kokkuvõtteid Charteri peost ja leiti, et kulud olid 398,2 krooni. Saldo aga oli +45,8 krooni. Charteri lõunast võttis osa 40 inimest, nende hulgas ilmselt meie lõunapoolsed naabrid nagu prof. P.Shuberts, A. Behrsius, R.Caune ja V. Cerbulis. Öhtusest koosviibimisest võttis osa 42 osavõtjat.
1934. aasta 1.- 3. juunini toimus Helsingis põhjamaade Rotary Klubide kongress. Kas sinna mindi ja kes läks Tartu Klubist, ei ole teada.
Viimane 1933/34 Rotary aasta koosolek on 29. mail 1934.a. Vanemuises.

Uue Rotary aasta esimene koosolek toimub 04.septembril 1934 ja uus president prof. P. Kogerman esineb programmilise kõnega – klubi seesmisest korraldusest ja klubi sihtidest. Mida täpselt räägiti, ei ole protokollija kirja pannud. Üldiselt peab ütlema, et meie klubivennad 30-l aastatel ei hiilanud just protokollimise aktiivsusega ja seda eriti 1934/35 Rotary aastal.Räägitakse palju reisimuljetest. Nii räägib klubivend J. Nirk reisimuljetest Itaaliasse ja O. Mänd reisimuljetest Venemaale.
23. oktoobril 1934 külastab klubi Riia Rotary klubi esindaja hr. V. Ivask. Samal korral rääkis Karl Koppel Vanemuise saali akustikast.
13. novembril rääkis aga August Kõva kaugnägemise tehnika viimastest edusammudest. Nädal hiljem rääkis hr. Hans Männik teemal – kas on haritlaste üleproduktsioon? Kas on või ei ole, ei saa teada, kuna protokollis esineb ainult ettekande pealkiri.
18. detsembril räägib kubis külaline Kaunase Rotary klubist prof.K. Pakshtas – leedu kultuurilised saavutused iseseisvuse ajal. Samal koosolekul on ka külalistena hr. H. Riikoja ja Edgar Kant.
12. veebruaril ,kui klubi külastab Tallinna Rotary Klubist Johannes Kukk, räägib P. Kogerman teemal – meie põlevkivi tööstuse suurendamise võimalustest.
05. märtsil esineb klubivend Aleksander Eller ettekandega -mälestusmärgid meie surnuaedadel.
02. aprillil esineb Julius Lill reisimuljetest Rootsimaale ja Norrasse.
Viimane 1934/35 Rotary aasta koosolek toimus 28. mail 1935.

Suvevaheaeg kestis kuni 17. septembrini 1935. Uus president on nüüd direktor August Kõva. Protokollid muutuvad nüüd põhjalikumateks. Räägitakse erinevatel teemadel, nagu:
Hans Männik – keelte katekismus
Ernst Saareste – muljed Ungarist
Peeter Tarvel – Abessiinia endised võitlused Itaaliaga
A. Traksman – mida õpetab meile Itaalia-Abessiinia sõda
A. Rosenvald – lennuväe suurus kõigis riikides
Oskar Rütli – mis sündis ja sünnib Kauges Idas
Kui kuni 1935. a. lõpuni oli kooskäimine Vanemuises teisipäeviti lõunana kella 2-3ni , siis alates 07. jaanuarist 1936 on koosolekud samuti teisipäeviti Vanemuises kuid kella 7-8 vahel.

14. jaanuaril 1936. külastab klubi Budapesti Rotary klubi liige Icnycé Jósef ja kõneleb notar Hugo Vihalem kaubanduslikest volikirjadest.
21. jaanuaril räägib prof. Ludvig Puusepp reisist Palestiinasse, Egiptusesse ja Kreekasse. Eesti lipu andis ta üle Jeruusalemmas, Kairos ja Ateenas. Oli kohanud palju vene keelt kõnelevaid inimesi. Samal koosolekul otsustakse maksta Rotary Internationalile 36 $, ilmselt aastamaksuna.
04. veebruaril võetakse klubi liikmeteks vastu Johannes Adamson kui avalike koolide esindaja,Voldemar Paavel ja Albert Silvere, kelle eriala on karastavad joogid. Samal istungil kõneleb prof. P. Kogerman kautshukist ja keemiast kus märgib, et tartlane Kondakov on kunstkautshuki avastaja.
11. veebruaril võetakse vastu uued liikmed: Andreas Uehendrik – seebitööstus, Ilmar Lill – farmaatsia,Peeter Asmus, Aleksander Imelik – apteegikaubad detailmüügis.
Samal koosolekul esitatakse Kairo klubist saadud lippu ja prof. J. Mägi räägib agronoomiast.
18. veebruaril räägib Rosenvald teekonnast läbi Alpide (võibolla läbi Püreneede) Hispaaniasse. Kirjeldab Jõuludeaegset elu Madriidis. Külastas Madriidi ja Malaga klubi.Külalisena on klubis prof. A. Piip. Ta teatab, et Tallinna klubi koosolekud on reedeti. Samuti teatab, et RI president tuleb 23. aprillil Tallinna.
25. veebruaril on klubi külaline hr. Valter Voits Balti riikide peainstituudist (ilmselt RI Zürichi kontorist) ja annab teada, et RI president hr. Johanson külastab Tallinna. Kõneleb Albert Silvere karastavatest jookidest.
03. märts Voldemar Paavel – muljed Portugalist, põhimulje on aeglus ja korralikkus.
10. märtsil Johannes Adamson – psühholoogilised alused koolireformiks.
17. märtsil E. Ein – suvematk Bulgaariasse, tugev Vene mõju ja umbes 50-60. aastat mahajäämus Eestist.
24. märtsil on teada, et 23.-24. maini 1936 toimub Kaunases Balti riikide Rotary kongress, kuhu kutsutakse suurel hulgal Tartu klubi liikmeid.Sellest võtab osa ka RI president Johanson. Samal koosolekul tõstab Arnold Matteus üles probleemi tehnilise hariduse seisundist Eestis. Ta leiab, et komisjon, mis tegeleb tehnilisele õppeasutusele koha leidmisega on liiga pealiskaudne. Tartus on hea teoreeetiline baas olemas ja lõhutakse Tartu Ülikooli struktuur, kui otsustakse tehnikateaduskond viia üle Tallinna. See oleks samuti liialt kulukas Eesti riigile.Vastab prof P. Kogerman – Tallinnas ei tohi restaureerida tehnikumi, vaid Tartust üleviidava tehnikateaduskonna baasil tuleb välja arendada tehnikaülikool kuhu saab liita ka kaitseväe ja teised laborid.
31. märtsil on külas Tallinna klubist hr. K. Jürisson. Tervitused on saatnud Oslo klubi, Zürichist tervitavad RI president Edvard Johanson, Belfroge ja Valter Voits. Hr. Rosenvald annab üle Lyoni ja Malaga lipud. Aleksander Eller räägib rahvuslikust kunstist.
07. aprillil otsustakse klinkida RI president Edvard Johansonile koguteos Tartu ja dr. Pollerile Tartu juubelialbum.Tallinna lähevad kohtuma RI presidendiga hr.Imelik abikaasaga, August Kõva üksinda, Hans Männik abikaasaga, hr. Rosenvald abikaasaga.
05. mail räägib J. Nirk teemal “Inglise Lloyd”. Annab reada, et Lloydi agendid asuvad Tartus, Pärnus ja Tallinnas.
12. mail antakse teada, et 19. mail on ühine istung Tartu Soroptimistide klubiga. Teema on “India naine”. Tartu Rotary klubi poolt esineb sel teemal Osakar Rütli. Klubi külaline magister Juhan Aul kõneleb eestlaste atropoloogiast.
19. mail toimub siis ühine istung. Soroptimistide poolt on kohal nende president pr. Kurs-Olesk, samuti R. Beshanitskaja, Maris Kerstman, Aurora Semper, Wanda Wihman, Linda Kruus, A. Harkmann, E. Ermo, Aino Suits, G. Tehver, E. Luks. Juhatavad president August Kõva ja pr. Olesk. Kõnega esineb Oskar Rütli – “India naine” ja pr. Tehver – “Kodumaa tõukoerad”.
25. mail 1936 on selle Rotary aasta viimane koosolek, kus valitakse uueks 1936/37 aastaks president ja juhatus.Presidendiks saab Hans Silberman,abipresidendiks Ernst Saareste,laekur Karl Koppel, I sekretär Hans Männik, II sekretär Aleksander Rosenvald. Liikmete vastuvõtu komisjoni valitakse A. Jõudu, J. Lill ja H. Vihalem. Soovitakse arendada mõnda välist tegevust, selleks valitakse komitee: Aleksander Eller, Paul Kogerman, Elmar Kiipus. Hr. Grünthal annab ülevaate Kaunase konverentsist. Suvel otsustakse kohtuda teisipäeviti kohvikus Athena või Narva-Jõesuus kella poole 1 ja poole 2 vahel.

Uue Rotary aasta esimene koosolek toimub 08. septembril 1936.Kuulatakse suvemuljeid Ernst Saarestelt ja Ludvig Puusepalt.
15. septembril teatakse, et kubist on lahkunud prof. Kogerman ja prof.Paavel. Mõlemad on siirdunud Tallinna ja on vastu võetud sealse klubi liikmeteks.Tallinna klubi on teinud ettepaneku korraldada järgmine Balti klubide konverents Tartus.
22. septembri koosolekul räägivad direktor August Jõudu ja arhitekt Arnold Matteus Vanemuise ümberehituse kavadest.

29. septembril kõneleb Hans Kruus ülikooli päevaküsimustest.Ülikool ei ole enam sõltumatu, on asetatud teiste riiklike asutuste tasemele. Tehnikaosakonna üleviimine on ülikooli nõrgestanud, eriti matemaatika osas.
06. oktoobril tähistatakse Richard Kleisi sünnipäeva. Teatatakse ka, et 24.10.1936. on Uppsala Rotary Klubi Charteri pidu ja et 17. oktoobril külastab Tallinna Rootsi klubide president.
20. oktoobril annab informatsiooni Andreas Uehendrik Rootsi kuberneri visiidist Tallinna.
27. oktoober, Hans Silberman räägib toitumisest ja toiduainetest.
03. november, Julius Lill toob tervitusi Riia klubilt. Riia klubi president külastab 7-8 novembril Tartut. H.Kruus räägib Eesti ja Läti ajaloolisest koostööst.
17. novembril räägib Peeter Tarvel meie kultuurilisest välisorientatsioonist. Valitsevad saksa-vene mõjud, vaja orienteeruda inglise-prantsuse suunda.
24. novembril räägib Imelik Soome matkast. Silma hakkab halb teede olukord – raputab liialt autot. Üldine puhtus, tudengite peod ilma alkoholita.
Detsembri alul külastab pof. Kogerman klubi ja kutsub kogu klubi külla Tallinna.
15. detsembril kõneleb Karl Koppel: esimese Vanemuise ehitamise käik.
19. detsembril räägib dr. med. Jüri Haldre külalisena röntgeni kiirtest.
26. jaanuaril 1937 räägib külalisena Edgar Kant Eesti ja Taani võrdlusjoontest.
02. veebruar Peeter Tarvel – Marokko Küsimus.
09. veebruar Prof. Ludvig Puusepp toob tervitusi ja lipu Torinost. Räägib vaimuhaigete operatiivsest ravimisest.
23. veebruar Albert Silvere – “Alkohoolsete jookide tarbimine Euroopas”.
02. märts Võetakse teadmiseks James W. Sillemi lahkumine.

09. märts E.Ein kõneleb “Eraomandist” Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal ja iseäranis Eesti iseseisvuse ajal.
16. märts, klubiliikmeteks võetakse O.Arrak ja Friedrich Nigol. Üks Poola klubi kutsub Poola kaudu sõitma Nizza üleilmlisele Rotary Konventsioonile.Kõneleb August Jõudu “Riiklikust investeerimisest”. Metsa on ligi 3. a. norm ette raiutud. Sulfaattselluloosi tehase kaudu saadaks otstarbekohase ümbertöötamise võimaluse. Propside väljavedu tuleb kohe lõpetada, see annab tunduva tulu.Puhastulu peaks tselluloosi hinna tõusu tõttu suuremaks kujunema, kui eelkalkulatsioonis on arvestatud. Ehitus tuleks üle viia kivimaterjalile. Selleks on tarvis telliskivitoogangut tõsta. Kivide tarbimine võiks tõusta kuni 48 000 000-ni kui rakendada uusi nõudeid.4 senti tuleks kivi hind ühes veokuludega.Soome saaks välja vedada 8 senti kivi.
23.märts, Ilmar Lill “Rohuteadlaste ettevalmistamine ja elu Eestis ja Põhja Ameerika Ühendriikides”. Tartus ettevalmistus parem ja eetilisus kõrge. P-Ameerikas põhiliselt äri.
06.märtsil räägib Karl Koppel Rotary abistamise toimetamisest. 73-s riigis 179 000 liiget ja üle 4000 klubi.Toob näiteid, mida võib korraldada klubi.Klubi poolsed arvamused:
Kui mõni rootsi klubi määrab eesti rootslasest üliõpilasesle toetust kuni 1000 Kr. võiks klubi lisa pakkuda.
Rosenvald – igal aastal tellida mõnelt noorelt kunstnikult presidendi pilt.Selle küsimuse täpsemaks uurimiseks määratakse komisjon koosseisus Uehendrik, Rosenvald, Silvere, Kiipus, Vihalem. Komisjon esitab järmisel koosolekul järgmised ettepanekud:
1.Toetada Tartu Kutsekoolide andekamaid õpilasi nende tööde rahalise auhindamise teel
2.Toetada kujutavaid kunstnikke ja kunstiüliõpilasi nende tööde omandamise teel.
3.Toetada asutatavat Tartu Filharmoonia Seltsi rahalise annetusega.
4.Toetada andekamaid näitlejaid Tartus reisistipendiumi näol. Rotary klubi liikmed võtaksid kõik osa tarviliku summa kokkupanekust, iga üksiku liikme annetussumma suurus jääks tema südametunnistuse asjaks silmas pidades, et igaastane toetussumma oleks ca Kr.300-.
20.aprill, võetaks vastu uus liige Karl Reinhold. Nõmme klubi charteri pidu on 26.04.37. kell 8 õhtul Nõmmel.
27.aprill, koosolekut juhatab president Hans Silberman ja kõgepealt tevitab klubi tema aastapäeval. Kõneleb Hans Kruus “Eesti enesekaitse” see on olnud põhiliselt passiivne, mis aegajalt on üle läinud aktiivsele.
04.mail E. Ein “Avaliku teenistuse komplekteerimine”. Vabariigi alul oletati, et elu lükkab ise ette väärikaid inimesi. Riigiametnike seaduses ei ole kindlaid põhimõtteid fikseeritud.Domineerib ülemuse poolt määramine, mis on erapoolik. Puudub selektsioon. Eraettevõtetes on rakendatud selektsiooni põhimõte. Uueks presidendiks valitakse Ernst Saareste, abipresidendiks August Jõudu, laekuriks Karl Koppel, I sekretäriks Hans Männik, II sekretäriks A. Rosenvald. Liikmete komitee: Julius Lill, H. Vihalem, J. Nirk. Atestatsiooni komitee:Uehendrik, Matteus, Rosenvald, Ein, Silvere.
11.mail räägib Aleksander Eller “Meie vanematest kunstnikkudest”.
18.mail räägib Hans Männik “Eesti Entsüklopeedia sünd”.Külaline Tallinna klubist – Menning.
25.mail on Rotary aasta viimane koosolek. Osavõtu aktiivsus 52,5%. Nizza konvendile volitatakse Tartu Klubi esindama Menning ja Kogermann. Rotary Balti konverentsile Tallinna lähevad Ernst Saareste ja A. Rosenvald.Kassa saldo on 190,64 Kr. President Hans Silberman annab lühikese kõnega üle Presidendi Vasara. Uus president võtab selle tänuga vastu. Suvel kohtutaks kohvikus KoKoKo kella poole ühe ja poole kahe vahel.

Rotary aasta esimesel koosolekul 27.augustil 1937 otsustatakse uueks koosviibimise kohaks valida Sinimandria 7-8-õhtul teisipäeviti.Neli järjestikku põhjuseta puudumist on põhjuseks klubi liikmest väjaarvamiseks. Osavõtt peab olema vähemalt 60%.
07.september, Ernst Saareste annab teada, et 27-28.08.37. viibis Tartus Rootsi Västeråsi RC pastpresident Gunnar Wingrén. Antakse teada Nõmme Rotary Klubi juhatuse koosseis. Uuteks liikmeteks võetakse vastu Friedrich Puksoo, Roovere, U. Karell. President nõuab vähemalt 60%-st osavõttu. Sekretär annab edasi Sofia ja Budapesti RC-de tervitused. Otsustatakse saata neile klubi lipud. Uue klubi lipu tellimiseks moodustatakse komisjon: A. Eller, A. Uehendrik, A. Matteus. Kõne E. Poomilt: “Eesti rahvuslik majandus”. Absoluutselt vaba ja liberalistlik majandus on ühiskonnale ohtlik. Kapital ei saa liikuda tööstusaladel vabalt. Kartellid korraldavad vaba kapitali liikumist. Meil pole olnud liberaalset majandust. Samuti teadlikku rahvuslikku majanduspoliitikat.
14.september, president loeb ette Rotary neli põhilauset. H. Vihalem “Meie südalinna väljaarendamisest”. Sundvõõrandamine hädavajalik, kuna siis saab laiendada tänavaid ja luua uusi ehitisi.Järgmistel koosolekutel räägitakse Rotary põhimõtetest, välispropagandast, konfliktist Lätiga. Moodustatakse ka rahvusvahelise teenistuse komitee, kuhu kuuluvad Puksoo, Tarvel ja Pakosta.
28.september, külastab klubi hr. G. Westenberg Halmstadtist Rootsist. Friedeberg Niggol kõneleb kohtutest.
05.oktoobril puudub palju klubi liikmeid, kuna on läinud Tallinna kindral Laidoneri sünnipäevale. Klubi liikmeteks võetakse vastu prof. Karl Saral ja kolonelleitnant Jaan Kurvits.Sellel sügisel eelneb pea alati klubi koosolekuile juhatuse koosolek.12.10.37. võetakse klubi liikmeks vastu Karl Menning.
19.oktoobril esitab lipukomisjon uue lipu kavandi. Kavand antakse tagasi täiendusteks. H. Männik annab informatsiooni vastuvõtust Soome presidendi juures.

26.oktoobril on külaline prof. H. Kadar ” Vangist vabanenud isikute hooldamine”. Eesti politsei on kõrgel tasemel. Suur karistuste protsent.
02.novembril võetakse vastu uued liikmed Daniel ja Poom. Kõneleb Karell ” Vähjatõbi ja selle ravi”. Järgmistel koosolekutel kõneletakse vaimsest koostööst – Peeter Tarvel. Johannes Semper külalisena räägib reisimuljetest Lõuna Ameerikasse. Külalisena prof. A. Moora – möödunud suve väljakaevamised. E. Ein räägib rahvastiku suurendamise poliitikast. Vaatamata heaolu tõusule ei tõuse sündimus.
07.detsembril külastab klubi tema ristiisa Ants Piip ja esineb ettekandega rahvusvahelisest poliitikast.
Järgmistel koosolekutel räägib Julius Lill parafiinitööstusest ja Arrak prantsuse shampanjast.
Esimene koosolek uuel aastal on 11.jaanuaril 1938. August Jõudu räägib kaubavahetusest Lätiga, jõuab aga välja kaubavahetuseni Soomega.
Järgmistel koosolekutel räägivad külalisena mag. Karl Orviku Gröönimaa teaduslikust matkast, kolonel Jaan Kurvits reisimuljetest Kaukaasiasse ja Krimmi. Ludvig Puusepp “Inimese kõne algkoht ajus”.
15.veebruaril võetakse liikmeks Aadu Valmet.
22.veebruaril annab ülevaate kunstikool Pallase tegevusest Aleksander Eller. Lõpetanud on 55 õpilast, neist 38 maali erialal ja 10 skulptuuri alal. Ei ole tarvis avada täiendavat kõrgemat kunstikooli.
01.märtsil annab Hans Männik edasi tervitused Tallinna Rotary klubilt mille aastapäeval ta oli olnud.
08.märtsil otsustakse koosolek üle viia teisipäeva õhtult kolmapäeva õhtule.Võetakse osa Nõmme RC charteri pidustustest
09.aprillil räägib Uehendrik seebitööstuse ajaloost, Silberman inimese põlvnemise ja arengu teooriatest.
27.aprillil külalisena Paul Kogerman. President tervitab Kogermanni ja Ludvig Puuseppa Teaduste Akadeemia liikmeteks valimise puhul. Võetakse vastu uued liikmed:V. Onton – linnainsener, H. Lehepuu – rakenduskunstnik, H. Lauri – maavalitsuse administraator, Sinka – tervishoiu järelvalve, Fr.Laja – veterinaar. Rosenvald toob Rooma RC-st selle klubi lipu, vastu saadetakse Tartu klubi oma.
11.mail võetakse klubi liikmeks maavanem Lauri. Samal päeval Menningul sünnipäev.
18.mail valitakse uus juhatus: president – August Jõudu, abipresident – Ludvig Puusepp, laekur – Karl Koppel, I sekretär – Hans Männik, II sekretär – A. Rosenvald. Liikmete komitee: Julius Lill, H. Vihalem, J. Nirk. Silvere räägib õlle pruulimisest
25.mail viimane Rotary aastakoosolek.Shiauliai klubi charteri peole saadetakse telegramm.Suvel kohtutakse Toome kohvikus kolmapäeviti kella poole ühe ja poole kahe vahel. Räägib kolonel Kurvits “Eesti võimaliku tuleviku sõja keerises”. Lahkuv president tänab koostöö eest.

23.augustil erakorraline koosolek puhkuse ajal ja otsustakse, et Ludvig Puusepp esindab klubi Stockholmi põhjamaade RC-de konverentsil. Sõidavad veel Rosenfeld ja Julius Lill.

06.septembril klubi avakoosolekul kõneleb Karl Menning lätlaste iseloomust. Sõnavõtte on palju.
Järgnevatel koosolekutel räägitakse regionaalsest konverentsist Stockholmist – Ludvig Puusepp, rahvusvahelisest ajaloolaste kongressist Zürichis – Peeter Tarvel, külalisena kohal olev Paul Kogerman tervitab klubi Glasgow klubi poolt, J. Adamson räägib ülikooli sisseastumiseksamitest, Jüri Haldre räägib teemal nelikümmend aastat raadiumi.
11.oktoobril võetakse liikmeks advokaat Peeter Sepp. Samal koosolekul tervitatakse Hans Männikut tema 40.-l sünnipäeval.
18.oktoobril võetakse vastu uuteks liikmeteks F. Linnus, O. Liiva, A.Ruuben, H.Prüüs.
Järgnevatel koosolekutel on teemaks Looduse Romaani võistluse tulemused – külalisena P. Amburg, F. Linnus muuseumitest ja nende tekkimisest, A. Rosenvald Nobeli auhindadest,V. Onton linnade sõiduteede katete küsimustest, vaimlise koostöö kongressidest ja nende korraldamisest – Linnuse ja Ludvig Puusepp, A. Valmet metsa kultuurist ja metsa kujundusest.
Uue aasta esimesl koosolekul 10.jaanuaril 1939 võetakse vastu uus liige kindral Kruus. Samal koosolekul antakse teada, et on saabunud Kopenhaagenist lipp.
Edasi räägitakse erinevatel koosolekutel: ratsionaliseerimisest – Poom, prof. Karell eesti jalgpallimeeskonnaga Riias ja Kaunases, mag. Kauri – loomadest ja lindudest, mis kaitse alla võetud,Lauri – omavalitsuse ümberkorraldusest, eelisaktsiisist räägib Hans Männik.
07.märtsil otsustatakse, et kui ei tule kõneleja ja ta ei ole ka endale asemikku otsinud, siis maksab ta trahvi 5 Kr. Kõneleb H. Vihalem veksli seadusest.
Järgnevatel koosolekutel räägitakse kultuuri kriisist – Peeter Tarvel,moodsatest sidevahenditest – August Kõva, kindlustusseltside preemiate poliitikast.
29.aprillil on klubi aastapäeva tähistamine.Riietus on smoking või sako. Frakid jäetakse kõrvale. Osavõtumaks 3 Kr.Soovitatakse õhtueine kodus ära süüa. Pidulik õhtu algab kell pool kümme Vanemuises koos daamidega.
Järgnevatel koosolekutel räägivad külalisena dr. Kaplinsky “Tänapäeva Poola elu kirjanduslikus peegelduses”, Ernst Saareste “Inimese konstitutsiooni mõjust haigestumisele”.
16.mail valitakse uus juhtkond: president – Ludvig Puusepp, asepresident – Julius Lill, laekur – Karl Koppel, I sekretär – H. Männik, II sekretär – A. Silvere. Liikmete komitee: H. Vihalem, A. Eller, J. Nirk.Tegevuse komitee: J. Kurvits, J. Adamson, H. Lehepuu, R. Sinka,V. Onton.

23.mail otsustatakse toetada kunstiklubi välisstipendiumi taotlust 100. Kr. ulatuses seda liikmetelt sisse kasseerides.Ülejääk jätta reservi järgmiseks aastaks. Räägib Uehendrik – rotarist. August Jõudu annab haamri üle uuele presidendile. Suvevaheaeg kuni septembri esimese teisipäevani.

Uuel Rotary aastal 1939/1940 on protokollide pidamine lünklik ja seepärast ei ole päris täpset ülevaadet koosolekutel tehtust.Räägitakse suve jooksul tehtud välisreisidest.
07.novembril analüüsib J. Kurvits Saksa-Poola sõjas Poola kaotamise põhjusi.
28.novembril on erakorraline pääkoosolek. Valitakse klubist lahkunud sekretär Männiku asemele uut sekretäri. Uueks II sekretäriks saab Juhan Nirk. Koosekul räägib F. Laja koerte shneebest.
12.detsembril räägib Hans Silbermann verest, veregruppidest ja vereülekannetest.
Järgmisel koosolekul räägib Rosenvald Fordi kompanii arengulugu.

Esimene koosolek 1940 a. on 23.jaanuaril.Räägib külalisena K.Leius fotograafiast. Leiuse andmetel algas 1936.a.-st alates värvifoto kiire areng.Demonstreeritaks kvaliteetseid värvidiapositiive.
06.veebruaril räägib O. Liiv eestlastest kui sõjaväelastest põhjasõjas aastatel 1700-1709. Eestlasi oli rootsi sõjaväes 16 000- 18 000 meest spetsiaalse malevana.Samal koosolekul plaanitakse ka Rotary nädala tähistamist 18.-24.02.34., millega tähistatakse RI 35. aastapäeva
18.veebruaril pühapäeval avaldatakse kõikides ajalehtedes koos  Tallinna Rotary Klubiga informatsiooni Rotarist ja ta eesmärkidest.
20.veebruaril pikem klubiõhtu koos kutsutud meeskülalistega. Teisipäev 19.00- 21.00 Kava: Avasõna president Ludvig Puusepalt,1. Võileivakesed; 2. Praad (valik 3-st praest);3. I referaat üldistest Rotary põhimõtetest prof. Saarestelt; 4. Teejoomine, juurde paar klaasi väliskonjakit; 5. II referaat Rotary liikumisest ja arenemistest, sekretär Silvere. Kulud katavad kõik klubiliikmed ja on kohustatud ka ise osa võtma. Plaanitakse kutsuda:1. Linnapää ja ta abi, 2. Maavanem ja ta abi, 3. Diviisi ülem, 4. Ülikooli rektor ja prorektor, 5. Linna Maleva päälik, 6. Maa Maleva päälik, 7. Ülikooli majandusdirektor, 8.Ajakirjanduse esindajad – Postimees, – Päevaleht,- Uus Eesti,- Rahvaleht; 9. Kaubandus-Tööstuskoja esindaja; 10. Ringkonnakohtu esimees; 11. Kunstikool “Pallas”; 12. Vanemuise Selts; 13. Teaduste Akadeemia president; 14. Kirjanikkude Ühingu esindaja.Kokku 20 isikut.
22.veebruaril kell 17-19 kella-viie-kohv muusikaga Vanemuise punases saalis. Klubiliikmed koos abikaasadega või kutsutud daamidega. 1. Kohv, küpsised, saiakesed, võileivakesed, tordilõiked, 2. liköör ca 2 klaasi, 3. Kohvi ajal lühike referaat Rotary liikumisest ühenduses daamide osavõtuga Rotary klubide tegevusest mujal. Osavõtumaks 20.02.koosviibimisel 3,50 Kr. isikult ja 22.02. õhtult 2,50 Kr. isikult. Lisaks kutsutakse veel Kunsti Klubi esindaja. Ajakirjandusest ainult Postimehe peatoimetaja.
22.veebruari kohviõhtu on perekondlik. Abikaasade nimede seas on ka Bezanitskaja nimi. Kohvijoomise ja tantsude vahel esitab V.Silvere uuesti Rotary ajaloo. 20.veebruari õhtule tulevad kutsutud külalistest linnapea R. Sirka,maavanem H. Lauri, ringkonnakohtu esimees J. Sass, Kaubandus-Tööstuskoja Tartu osakonna esimees A.Pakosta ja Postimehe peatoimetaja J. Kitsberg.Avakõnes rõhutab president Ludvig Puusepp Rotary tähtsust kui erinevais maailmapaigus elavate inimeste sõpruses ühendajat. Prof. Ernst Saareste tutvustab Rotary nelja lauset. Rõhutab samuti, et Rotary ühendab erinevaid rahvaid,erinevaid isiksusi ja sellest tuleneb üksteise parem mõistmine. Tema arvates sobiks Rotary rahusobitajaks riikidevahelistes konfliktides. Rõhutab samas, et Rotary liikmed on head isamaalased, kuid samal ajal on nad ka head ühiskonnaliikmed kuna Rotary taotleb ühiskonna teenimist ilma selle eest kasu taotlemata.Eine lõpul annab Silvere ülevaate Rotary tekkimisest ja ajaloost.
Järgnevate koosolekute kohta on protokolle vähe. Julius Lill räägib droogidest, Ludvig Puusepp peaaju veresoonte juures esinevatest riketest, Ruuben käigust kivisöe kaevandusse, Oskar Rütli väga hästi illustreeritult reisist Norrasse.
Viimane aastakoosolek toimub 21.mail kell 19.00 Vanemuises.Kirjatoimetaja Silvere annab ülevaate aastast. Olulisemaks peetakse osavõttu Kaunases toimunud Balti Rotary päevadest ja Rotary nädala korraldamist.Üksikud pidevalt puudujad viivad alla osavõtu aktiivsuse.Eelarve on tasakaalus, kassas on positiivne saldo, arve aga ei ole protokollitud. Valitakse uus juhatus: president – Julius Lill, I abiesimees – Karl Koppel, II abiesimees – Ludvig Puusepp, kirjatoimetaja – Albert Silvere, abikirjatoimetaja – Juhan Nirk, laekur – Andreas Uehendrik, Uute liikmete komitee: H. Vihalem, J. Nirk, A. Rosenvald.Tegevuse komitee: J. Kurvits,J. Adamson, H.Lehepuu, R. Sinka, V. Onton. Ludvig Puusepp tervitab Julius Lille, kes avaldab arvamust, et suudab püsida Ludvig Puusepa tasemel.
Viimane protokollitud istung toimus 28.mail1940. Kohal on 34-st liikmest 19. Ettekannet ei ole. Arutatakse suvist tegevust. Ludvig Puusepp märgib, et on olnud enda presidendiks olemise ajal 100%-lt kohal, soovitab võtta eeskuju. Annab üle ametivasara Julius Lillele korrahoidmiseks. Tänatakse eelmist juhatust.

Kirjavahetus on säilunud alates 1935. a. 19. juunist.

Olulisemad seigad on siin 1938. a. kirjavahetus kaotatud põhikirja taasregistreerimise osas. Peab ütlema. et bürokraatia oli I Eesti vabariigis tasemel, meil ei ole midagi häbeneda.
Teine olulisem seik oli äge kirjavahetus Zürichiga,kuna tolleaegne sekretär Männik ei tahtnud ära maksta aastamaksu. Aastamaks maksti alles siis ära, kui Zürichi pool ähvardas Tartu klubi kustutada RI nimekirjast. Alates 1937. a-st hakkavad saabuma üle maailma kirjad, milledes otsitakse lähemat kontakti, küsitakse informatsiooni ja vahetatakse vastastikku kingitusi. Kõiki kirju läbib joon, milles rõhutatakse vastastikuse parema arusaamise vajadust rahu säilitamise nimel.

Nimi	Aadress	Rotary klassifikatsioon	Klubisse astumise aeg
Adamson, Johannes	Riia 30, telef.20-02	Education Teacher Training	1936
Arrak, Osvald	Võidu 4,telef. 35-27	Tobacco Retailing	1937
Daniel, Oskar	Gustav Adolfi 70-3, telef. 25-90	Forestry	1937
Haldre, Jüri	Tähe 25, telef. 32-11	Medicine Radiology	1937
Imelik, Aleksander	Tähe 64A, telef. 22-92	Pharmaceutical Retails	1936
Jõudu, August *	Peeter Põllu 18,telef. 40-61	Emission Banking	1932
Karell, Ulrich	Jakob Hurda 12, telef. 35-66	Medicine Surgery	1937
Koppel, Karl *	Rüütli 21, telef. 22-09	Commercial Banking	1932
Kruus, Jaan	II Diviisi Staap, telef. 40-20	Public Defence, Land Infantry	1938
Kurvits, Jaan	Aia 8, telef. Sõjaväe 4	Public defence	1937
Kõva, August *	Puiestee 9-11, telef. 27-82	Electric Industry	1932
Laja, Ferdinand	Gustav Adolfi 70, telef.39-66	Veterinary, Surgery	1938
Lauri, Heinrich	Võidu 10, telef. 24-54	Communal Administration	1938
Lehepuu, Heino	Elva 13-3, telef. 39-19	Painter	1938
Liiv, Otto	Hermanni 4, telef. 36-39	Archives	1938
Lill, Ilmar	Riia 85-1, telef. 43-52	Pharmacies	1936
Lill, Julius *	Aleksandri 44, telef. 43-52	Pharmaceutical Manufactory	1932
Linnus, Ferdinand	Raadi Mõis,Eesti Rahva Muuseum, telef. 20-03	Museums	1938
Nirk, Juhan *	Taara pst.8, telef. 25-68	Insurance	1932
Onton, Woldemar	Botaanika 12, telef. 35-90	Municipal Engineering	1938
Poom, Eduard	Ülikooli 19-2, telef. 39-63	Education Economics	1937
Prüüs, Harry	Kaubahoov 20/21, telef. 36-92	Radio Equipment Distributing	1938
Puusepp, Ludvig	Kalevi 30, telef. 23-21	Nerve Specialist	1935
Reinhold, Karl	Aia 5, telef. 32.86	Dentistry	1937
Rosenvald, Aleksander	Raekoja 14-3, telef. 26-26	Automobile Distribution	1934
Ruben, Aleksander	Tähe 2, telef. 20-70	Water Works Equipment	1938
Rütli, Oskar *	Aia 34, telef. 26-79	Mortgage Banking	1932
Saareste, Ernst *	Riia 31, telef. 27-46	Medicine Ear-Throat-Nose Specialist	1932
Sepp, Peeter	Riia 33,telef. 33-33	Law Barrister	1938
Silbermann, Hans *	Kindral Põdra 17, telef. Sõjaväe 19	Medicine Hospital Administration	1932
Silvere, Albert	Kalda 5,telef. 22-38	Brewing	1936
Sinka, Robert	Ülikooli 28, telef. 20-89	Public Health Service	1938
Tarvel, Peeter	Päeva 3-2, telef. 37-07	Education History	1935
Uehendrik,Andreas	Aleksandri 46, telef. 22-57	Soap Manufactory	1936
Vihalem, Hugo *	Suurturg 9,telef.29-47	Law Notary	1932

* Tartu Rotary Klubi asutajaliikmed.

“7” septembril 1940. vaadanud läbi Tartu-Valga prefekti ettekande 30.augustist s.a. nr 46-s juures esitatud andmed Tartus asuvate organisatsioonide – Tartu Rotary Klubi ja teiste kohta leidsin ,et alloetletud organisatsioonide edasi tegutsemine on vastuolus töötava rahva huvidega, või nende tegevuse jatkamine uues olukorras osutub ülearuseks, mispärast käsitades Kaitseolukorra seaduse (RT 1938,40,365) &20 p.10

o t s u s t a s i n:

sulgeda järgmised Tartus asuvad organisatsioonid ja kustutada need ühingute, seltside ning liitude registrist.

1. Eesti- Poola Ühing Tartus reg. s. nr. 3882-1932

2. J.O.G.T. Eesti Loozh Kalevipoeg reg.s. nr.237-1926

3. Tartu Rotary Klubi reg. s. nr. 3363-1932

4. Tartu Soroptimist Klubi reg. s. nr. 5016-1936

5. Tartu Tütarlaste Kaitseselts reg. s. nr. 3741-1933

6. Tartu Bürgermusse Selts reg. T.V. nr. 156-1919

7. Tartu Piirimaade Selts reg. s. nr. 5752-1938

Suletud organisatsioonide vara likvideerida Ühingute ja Liitude Seaduse & 19 ettenähtud korras.

Otsus pöörata avalikkuse huvides täitmiseks ootamata edasikaebe tähtaja möödumist. Selle otsuse peale võib kaevata Sisekaitse ülema kaudu Sisekaitse Rahvakomissariaadile kahe nädala jooksul, arvates otsuse kuulutamisest vastavale organisatsiooni juhatusele.
Otsuse kuulutamise ja täitmise panen T.T. Miilitsa Tartu osakonna ülemale, kelle anda otsuse kuulutamisel välja käesolevast otsusest ärakiri igal suletava organistsiooni juhatusele ja võtta nende vara hoiule kuni likvudeerimis- komisjoni määramiseni.

Paul Vihalem, Sisekaitse ülem.

 

Selle dokumendi pöördel on iga isiku poolt eraldi kirjutatud tekst:

Sisekaitse ülema otsus Tartu Rotary Klubi sulgemise kohta on mulle kui klubi sekretärile teatavaks tehtud 09.okt. 1940.

Alb. Silvere

Tartu R.K. sekr.

Sama on kirjutanud ka presidendina samal kuupäeval Julius Lill ja laekur Karl Koppel.

Järgmised dokumendid kannavad nimetust – allkiri.

Need on kirjutatud T.T. Miilitsa Tartu osakonna I rajooni voliniku V. Toome väga kalligraafilise käekirjaga ja ta kasutab rohkelt Aaviku keeleuuendusi. Üks häda on tal siiski – sõna klubi kirjutab ta kolmes variandis sõna algul kasutatakse kord k tähte, kord g-d ja kord c-d.

Tekst on järgmine: Käesolevaga annan mina, kui endine “Tartu Rotary Clubi” esimees oma allkirja, et minu käes pole mingit Tartu Rotary Clubi vara ega esemeid nimetet Glubi tegevusest.

Tartus 09.okt.1940.a. Julius Lill’e allkiri.

 

Samad allkirjad andsid nii Sivere kui ka Koppel.

 

Igat klubi juhatuse liiget külastades koostati ka vastav akt:

9 oktoobril 1940. koostasin mona T.T. Miilitsa Tartu osakonna I rajooni volinik V. Toome käesoleva akti selle tõenduseks, et ilmusin kod. A. Silvere juurde samal kuupäeval, teatades talle kui end. Tartu Rotary Glubi sekretärile, Sisekaitseülema otsust, mis taotleb nimetet Glubi sulgemist ja et võtta üle kod. Silvere käes olevaid Rotary Clubi varu ja muid nimetet Glubi tegevust tõendavaid dokumente.

Kod. Silvere andis üle järgmised esemed:
1. Protokollide raamat
2. Istungite aruanded 1934-35-36-37-38-39-40. a. kohta
3. Registraator ühes kirjavahetusega 1935-1940 a. kohta
4. Seltsi lipud, arvult 4 tükki
5. Tartu Rotary Clubi põhikiri – kinnitatud ärakiri.

Muud vara ja dokumente kod. Silvere käes polnud. Ühingu templit-pitsatit polnud.

Tartu, 9 oktoobril 1940.a.

V. Toome

K. Weber (Väga konarlik käekiri).

Sama akt koostati ka Julius Lille pool, kust aga ei saadud mingeid materjale.Karl Koppeli käest saadi järgmised dokumendid:

1. A/S Kaubapanga jooksva arve hoiuraamat nr.2442
2. Kassaraamat
3. 6 arvet väljamakstud summade tõenduseks
4. 9 (üheksa) klubi märki
Muud vara ega tõendit, dokumenti kod. K. Koppelil polnud.

Jälle V.Toome ja K.Weberi allkirjad, seekord on ka Koppeli allkiri.

Lõpuks annab sm V. Toome kokkukogutud materjalid likvideerimiskomisjonile üle kahes pakis. Ühes on dokumendid ja teine on äravõetud esemetega. Dokumendid asuvad Riigiarhiivis, kuid nende seas ei ole finantsdokumente. Esemete pakile ei ole ma saanud jälile.